Kasvuaegne (suvine) lõikamine
Viinapuid lõigatakse vastavalt arengutsüklile aastas mitu korda.
Võrsete pintseerimine (ehk kärpimine)
Suvel tehakse viljakandvate ja ennakvõrsete pintseerimine. Sellega peatatakse vegetatiivne juurdekasv ja toitained juhitakse võrsete kudedesse, pungadesse, viljadesse ja juurtesse.
Viljakandvaid võrseid pintseeritakse orienteeruvalt 10-12 lehe vanuselt. eemaldatakse 1-2 tipulehte. Varasemad katsed on näidanud, et õitsemisaegne pintseerimine ergutab fotosünteesi ja ühtlustab ning parandab viljumist.
Hiljem aktiviseerub aga ennakvõrsete kasv. Need kasvavad lehe kaenlas talvepunga kõrval asuvast lisapungast. Ennakvõrsed on kiire kasvuga ja halvendavad viljakandvate võrsete toitetingimusi. Seetõttu on vajalik nende pintseerimine iga paari nädala tagant. Kõige ülemine ennakvõrse tuleb aga pintseerida vegetatsiooniperioodi teisel poolel. Ennakvõrset ei või täielikult eemaldada, sest siis hakkab kasvama talvepung. Pintseeritakse 2. lehe pealt.
Asendusvõrseid kärbitakse (pika lõikuse puhul) augusti lõpus 10.-15. pungalt.
Võrsete pintseerimine (ehk kärpimine)
Suvel tehakse viljakandvate ja ennakvõrsete pintseerimine. Sellega peatatakse vegetatiivne juurdekasv ja toitained juhitakse võrsete kudedesse, pungadesse, viljadesse ja juurtesse.
Viljakandvaid võrseid pintseeritakse orienteeruvalt 10-12 lehe vanuselt. eemaldatakse 1-2 tipulehte. Varasemad katsed on näidanud, et õitsemisaegne pintseerimine ergutab fotosünteesi ja ühtlustab ning parandab viljumist.
Hiljem aktiviseerub aga ennakvõrsete kasv. Need kasvavad lehe kaenlas talvepunga kõrval asuvast lisapungast. Ennakvõrsed on kiire kasvuga ja halvendavad viljakandvate võrsete toitetingimusi. Seetõttu on vajalik nende pintseerimine iga paari nädala tagant. Kõige ülemine ennakvõrse tuleb aga pintseerida vegetatsiooniperioodi teisel poolel. Ennakvõrset ei või täielikult eemaldada, sest siis hakkab kasvama talvepung. Pintseeritakse 2. lehe pealt.
Asendusvõrseid kärbitakse (pika lõikuse puhul) augusti lõpus 10.-15. pungalt.
|
Võra kujundamine
Teisel suvel saab alustada võra kujundamisega. Põhjamaades on soovitatav valida madala tüvega võra. Võib kujundada ühe tüve ja kahe haruga (vt film) või siis ka kahe tüvega ja ühe haruga. Ühe tüvega võra sobib pehme talvega piirkonda. Eestis peaks arvestama nii madala tüvega, mis võimaldaks talveks taimi katta. Saaremaal, kus on oluliselt pehmemad talved, pole katmine nii oluline. Kahe tüve puhul kasvatatakse juba esimesel aastal võrseid kaldu, siis on esimestel aastatel lihtsam oksi painutada talvekatte alla. Tüvi on kõige külmeõrnem esimestel aastatel, hiljem tüve jämenedes suureneb ka külmakindlus. |
|
Saagiaastate hooldusSaagi kvaliteet sõltub oluliselt marjade valgustatusest. Tumedate viljade värvainete sisaldus, viinamarjade aroom ja maitse sõltub valgusest viljade arengu ajal. Levinud on kobarate piirkonnas lehtede eemaldamine kas käsitsi või masinaga (vt film). Viinapuude read on põhja - lõuna suunalised ja soovitatav on lehed eemaldada hommikupäikse poolelt. See vähendab ka hahkhallituse levikut marjadel, sest hommikupäike kuivatab kaste. Õhtupäike on intevsiivsem ja seetõttu lehtede vari kaitseb saaki päikse põletuse eest. Septembris võib aga eemaldada lehed mölemalt poolt. Lisaks suvistest hooldustöödest on toodud järgnevas artiklis (suvine hooldus)
|
|
Saagi vähendamine
Olenevalt sordist on suvel vajalik saagi vähendamine. See parandab viljade küpsemist ja ühtlustab kvaliteeti. Meie kogemustel on selline sort 'Rondo', mille kobarad on väga harunevad ja kõrvalharude marjad valmivad hiljem või ei jõuagi valmida. |
Lõikamine sügisel ja kevadel
Sügisene lõikamine tehakse oktoobris või novembris. Sel ajal on suurem osa võrsetest puitunud ja korgistunud. Võrse alumises osas on lehed värvunud ja enamuses langenud. (ennakvõrsete lehed on kauem rohelised). Avamaa istandikes võib kasutada kas lühikest või pikka lõikust. Kolmanda aasta kevadel seotakse kaks oksa horisontaalselt alumisele traadilse (vt film). Järgmisel aastal sõltub lõikamine valitud lõikusviisist. Lühikese lõikuse puhul lõigatakse kõik võrsed 5. punga pealt. Pika lõikuse puhul jäetakse alles tüvepoolseim tugev võrse ja ülejäänud osa lõigatakse ära. Valitav lõikusviis sõltub sordiomadustest ja kasvukohast. Võib arvata, et raskema lõimisega mulla ja kilemultsi puhul on kevadine mahlavool tugevam ja kestab pikemat aega. Mahlavool sõltub ka kevade ilmadest. Seetõttu vajab katsetamist ka lõikamine, mis tehakse hoopis pärast mahlavoolu lõppu. Vastavate katsetega alustati Rõhu katsejaamas 2010. aastal. Viinapuude lõikamine on üks mahukamaid töid istandikes, mille ülesanded on:
Eestis on viinapuude lõikust katsetatud ka kasvuhoonetes ja aluseks võibki võtta Harri Poomi soovitused. Avamaal on viinapuude võrakujundamise võimalusi väga erinevaid. Nendega tutvumiseks on toodud Dr Robert Tomesh'i loeng (avanemine võib võtta aega, wigrapes.org/files/ppt/GrapesWisconsin-RTomesh.ppt). Õige võrahoolduse leidmine karmimates kasvutingimustes vajab katsetamist lähtuvalt sordiomadustest ja kasvukoha kliimast. Räpinas on pikaajalised lõikamise kogemused viinapuudega avamaal Jaan Kivistikul. Filmis ja järgnevates osades tutvustatakse aga lõkusviise, mis on katsetamisel Rõhu katsejaamas.
- võra kujundamine, so neile kindla vormi andmine ja hoidmine, et saada kvaliteetset saaki ja oleks parem hooldada (meie kliimas talvekate);
- viljakandvuse reguleerimine;
- võrsete kasvu reguleerimine ( soodustada võrsete valmimist ja tagada viljade kvaliteet), sest mittelõikamisel lähevad toitained vegetatiivseks kasvuks.
Eestis on viinapuude lõikust katsetatud ka kasvuhoonetes ja aluseks võibki võtta Harri Poomi soovitused. Avamaal on viinapuude võrakujundamise võimalusi väga erinevaid. Nendega tutvumiseks on toodud Dr Robert Tomesh'i loeng (avanemine võib võtta aega, wigrapes.org/files/ppt/GrapesWisconsin-RTomesh.ppt). Õige võrahoolduse leidmine karmimates kasvutingimustes vajab katsetamist lähtuvalt sordiomadustest ja kasvukoha kliimast. Räpinas on pikaajalised lõikamise kogemused viinapuudega avamaal Jaan Kivistikul. Filmis ja järgnevates osades tutvustatakse aga lõkusviise, mis on katsetamisel Rõhu katsejaamas.