VIINAPUU MORFOLOOGIA
Viinapuu on ronitaim ja teiste taimede külge kinnitub köitraagudega. Õisikud paiknevad võrse alumises osas ja esimesest köitraost ülevalpool enam õisikuid ei arene (vt joonis). Lehekaenlas on 2 silma, neist suurem jääb talvituma ja puhkeb järgmisel aasta ning väiksem annab ennakvõrse. Seetõttu suudab viinapuu ka vähesest arvust talvitunud pungadest kasvatada suure taime. Selline jõuline kasv pärsib aga viljade teket, valmimist ja võrsete puitumist. Lõikamata viinapuud viljuvad korrapäratult, marjad on väiksed ja madala väärtusega. Seega on vajalik korrapärane lõikamine, mis annaks taimele mõõduka suuruse ja kuju..
Juurestik (nr 5).
Peajuur esineb ainult seemikutel. Eestis ei kasutata pookealuseid ja seetõttu ei esine ka pookekohta (nr 8). Istikukasvatuses kasutatakse pistoksi ja seetõttu esinevad viinapuudel peamiselt lisajuured, mis tekivad mullas olevale pistoksale. Juurte kasv ei ühti võrsete kasvuga - kasvumaksimumid on kevadel ja sügisel. Uute aktiivsete juurte tekkimine kevadel langeb kokku pungade puhkemisega. Sel ajal on intensiivne mahla vool ja lõikehaavadest eralduva mahla hulk sõltub juurestiku elujõust ja taime vanusest. Juurestik asub mullas 20-40 cm sügavusel.
Tüvi (nr 6 )
Tüve pikkus on looduses väga suur, kuid istanduses sõltub lõikamise viisist. Tüve vananedes surevad puidu sisemised osad, mis täituvad park- ja rasvataoliste ainetega. Siis toimub toiteelementide liikumine puidu välisosa kaudu. Väline koor on eraldatav pikkade kiududena. Vanadel okstel pole enam märgata sõlmevahesid, kuid nad on võimelised tekitama lisapungi ja seda kasutatakse ära viinapuude noorendamisel. Samuti saab kahjustunud taimi tagasilõigetes võra taastada.
Oksad
Tüvelt kasvanud oksi nimetatakse põhiharudeks (nr 1). Nende arv, pikkus jne sõltub lõikusviisist.
Juurestik (nr 5).
Peajuur esineb ainult seemikutel. Eestis ei kasutata pookealuseid ja seetõttu ei esine ka pookekohta (nr 8). Istikukasvatuses kasutatakse pistoksi ja seetõttu esinevad viinapuudel peamiselt lisajuured, mis tekivad mullas olevale pistoksale. Juurte kasv ei ühti võrsete kasvuga - kasvumaksimumid on kevadel ja sügisel. Uute aktiivsete juurte tekkimine kevadel langeb kokku pungade puhkemisega. Sel ajal on intensiivne mahla vool ja lõikehaavadest eralduva mahla hulk sõltub juurestiku elujõust ja taime vanusest. Juurestik asub mullas 20-40 cm sügavusel.
Tüvi (nr 6 )
Tüve pikkus on looduses väga suur, kuid istanduses sõltub lõikamise viisist. Tüve vananedes surevad puidu sisemised osad, mis täituvad park- ja rasvataoliste ainetega. Siis toimub toiteelementide liikumine puidu välisosa kaudu. Väline koor on eraldatav pikkade kiududena. Vanadel okstel pole enam märgata sõlmevahesid, kuid nad on võimelised tekitama lisapungi ja seda kasutatakse ära viinapuude noorendamisel. Samuti saab kahjustunud taimi tagasilõigetes võra taastada.
Oksad
Tüvelt kasvanud oksi nimetatakse põhiharudeks (nr 1). Nende arv, pikkus jne sõltub lõikusviisist.
Võrsed (nr 7)
Võrsed on suvised juurdekasvud, mis arenevad talvepungadest. Võrse sõlmedel asuvad lehed ja köitraod. Alumistel sõlmedel ka õisikud. Lehtede kaenlas arenevad talve- ja ennakpungad. Viimastest arenevad samal suvel ennakvõrsed. Talvepung koosneb ühest hästi arenenud keskpungast ja tavaliselt kahest vähem arenenud kõrvalpungast. Kevadel puhkevad esimesena peapungad, hiljem (või peapunga kahjustumisel) puhkevad kõrvalpungad. Viimastest arenevad tavaliselt nõrgemad võrsed, mille saak valmib hiljem. Juuresoleval skeemil on näidatud, et võrsel arenevad erineva elujõuga talvepungad - olenevalt sordist on paremini arenenud võrse keskosa pungad või alumised. See tähendab, et nendest pungadest arenenud võrsetele tuleb kas 1 või 2 kobarat. Seega on lõikusviisi valikul väga oluline teada seda sordi omapära. Lühike lõikus sobib neile sortidele, millel moodustub saak ka alumistest pungadest kasvanud võrsetele.