Külmakaitse
Talvekahjustused on olnud üheks probleemiks viinapuude kasvatamisel – 5…15% kogu maailma viinamarjatoodangust jääb igal aastal saamata külmakahjustuste tõttu. Hariliku viinapuu (V. vinifera) hästi puitunud okste pungad taluvad külma -16…- 25 ºC, juured ainult - 5 ºC. Ameerika ja Ida- Aasia liikidest pärinevad sordid taluvad suuremat külma. Külmakahjustuste risk on lumeta talvedel, kui maapind külmub sügavamalt. Külmakahjustuste vältimiseks on soovitatav taimi kaitsta talvekatte materjalidega: muld, põhk, turvas, puulehed, puuoksad jne. Tuleb tähelepanu pöörata, et põhk võib ligi meelitada närilisi, samuti võib taimi kahjustada liigniiskus. Viinapuude katmisel on samuti oluline, et taimede maapinnale painutamisega ei tekitataks vigastusi, mis võivad hiljem olla asukohaks mitmetele patogeenidele.
Vaatamata erinevatele probleemidele, mis kimbutavad põhjamaises kliimas, levib viinapuude kasvatamine üha enam põhja poole. Venimarju saadakse avamaaistandikest. Lauaviinamarjade kasvtamine kasvuhoones toimub teiste sortidega ja teiste tehnoloogiatega. Kasvuhoones pole taimedel tavalist lumekatet ja seetõttu on ka talvekate erinev. Aktiivsemad viinamarjakasvatajad on loonud oma ühingu MTÜ Eesti Viinamari. Samas aga põhjapoolseim viinamarjakasvatus on Soomes, kus entusiastid on samuti ühinenud.
Järgnevas filmis on toodud soovitused kasvuhoones viinapuude võra kujundamiseks. (vt film). Eestis saab aga kasvatada üsna palju sorte, mille pilte on võimalik näha esitluses 'Viinapuud'. (Slaidide vahetamiseks vajutada noolega nuppu.)
Vaatamata erinevatele probleemidele, mis kimbutavad põhjamaises kliimas, levib viinapuude kasvatamine üha enam põhja poole. Venimarju saadakse avamaaistandikest. Lauaviinamarjade kasvtamine kasvuhoones toimub teiste sortidega ja teiste tehnoloogiatega. Kasvuhoones pole taimedel tavalist lumekatet ja seetõttu on ka talvekate erinev. Aktiivsemad viinamarjakasvatajad on loonud oma ühingu MTÜ Eesti Viinamari. Samas aga põhjapoolseim viinamarjakasvatus on Soomes, kus entusiastid on samuti ühinenud.
Järgnevas filmis on toodud soovitused kasvuhoones viinapuude võra kujundamiseks. (vt film). Eestis saab aga kasvatada üsna palju sorte, mille pilte on võimalik näha esitluses 'Viinapuud'. (Slaidide vahetamiseks vajutada noolega nuppu.)
|
|
Külmakindlad sordid
Meil levinud sortidest talvituvad mitmed ka talvise katteta: 'Zilga', 'Hasanski Sladki' ja 'Jubilei Novgoroda'. Nende sortidega on meie katsete põhjal ka mitme aasta kogemused. Katseistandikud on Saaremaal, Ruusmäel ja Rõhu katsejaamas. Nimetatud sordid sobivad haljastusse ja marjad sobivad ka lauamarjadeks. Veinisort 'Rondo' on aga külmaõrnem ja vajab enamikes kohtades talvekatet.
Fotol 2008/2009 aasta talv katseistandikus (K.Karp).
Fotol 2008/2009 aasta talv katseistandikus (K.Karp).
'Hasanski Sladki'
Veinimeistrite poolt vähem hinnatud, kuid vastupidav sort on ‘Hasanski Sladki’. Saak valmib septembri teisel poolel. Kobar on hõre ja ei vaja eraldi harvendamist. Talvekindlus väga hea, kuid võiks soovitada siiski osalist talvekatet (lume kuhjamine), sest võib esineda osalist kahjustust. Külmakahjustusi on olnud märgata talvepungades - võib kahjustuda keskmine pung ja seetõttu on saagikus väiksem. Probleem võib olla ka mahlavoolamisega, seega vajab katsetamist pikk lõikus.
Rõhu katsejaamas kasvava 'Hasanski Sladki' saak (K.Karp)
Rõhu katsejaamas kasvava 'Hasanski Sladki' saak (K.Karp)
'Rondo'
Käesoleval ajal levinuim veinisort on ‘Rondo’, mis on aretatud Saksamaal ja juba ka tunnustatud veinisort Saksamaal ja Taanis.
Eestis valmib saak septembri lõpus, kuid võimalusel on soovitatav korjata okstoobri esimestel päevadel. Probleeme on talvekindlusega, võib arvata, et ei tasu kasutada kordon ehk lühikest lõikust, kus peaharu on mitmeaastane. Seega vajab võrakujundus veel katsetamist.
Marjakobarad on väga harunevad ja seetõttu on marjad ebaühtlase küpsusega. Veinivalmistamisel loetakse õigeks korjeajaks, kui marjade keskmine kuivaine sisaldus (Brix) on 20. Seetõttu on vajalik kobarate harude vähendamine – jätta alles peaharu, mis õitses kõige varem..
Fotol Rõhul saadud 'Rondo' saak.(K.Karp)
Eestis müügil olevatest sortidest on pikemalt Plantex aiandufirma koduleheküljel. Rõhu katsejaamas katsetatavatest viinapuudest nii talvel kui ka suvisest saagist on järgnevad filmid.
Eestis valmib saak septembri lõpus, kuid võimalusel on soovitatav korjata okstoobri esimestel päevadel. Probleeme on talvekindlusega, võib arvata, et ei tasu kasutada kordon ehk lühikest lõikust, kus peaharu on mitmeaastane. Seega vajab võrakujundus veel katsetamist.
Marjakobarad on väga harunevad ja seetõttu on marjad ebaühtlase küpsusega. Veinivalmistamisel loetakse õigeks korjeajaks, kui marjade keskmine kuivaine sisaldus (Brix) on 20. Seetõttu on vajalik kobarate harude vähendamine – jätta alles peaharu, mis õitses kõige varem..
Fotol Rõhul saadud 'Rondo' saak.(K.Karp)
Eestis müügil olevatest sortidest on pikemalt Plantex aiandufirma koduleheküljel. Rõhu katsejaamas katsetatavatest viinapuudest nii talvel kui ka suvisest saagist on järgnevad filmid.
|
|